PALDISKI JA KEILA-JOA

Kirjeldus

Reisiprogramm

Sadamalinn Paldiski asub kõrgel Pakri poolsaarel. Juba muinasajal rootslastega asustatud Pakrile ehitati 17. saj Rogerviki sadam. Põhjasõja järel 18.saj algul ehitati Peeter I käsul siia 5 bastionist koosnev kindlus, mis nimetati Baltiiski Portiks. 1870 valmis Paldiski – Tallinna – Peterburi raudtee. 1939. aastal muutus linn kinniseks Vene mereväegarnisoniks, kõik elanikud sundevakueeriti, sealhulgas ka Pakrilt. Hiljem oli siin aatomiallveelaevnike õppekeskus. Osaliselt on säilinud õigeusu Püha Georgi kirik ja luteri Nikolai kirik, raudteejaam ja merekool. Siin on sündinud ja elanud skulptor Amandus Adamson. Paldiskis on muuseum, spordihoone ja mõned söögikohad. Huvitavaim ala on poolsaare tipp ja kirderand, kust paeastang langeb 25 m kõrguselt merre. Meres on rändrahne, nõlvadel kasvavad haruldased taimed. Siinne majakas on Eesti Kõrgeim.

Keila valla pärl on Eesti suuruselt teine, Keila juga. Joa astangu ülemise osa moodustavad etteulatuvad lubjakivid, alumises osas paljanduvad pehme glaukoniitliivakivi ja diktüoneemakilda kihid, millesse on uuristatud sügav kulbas. Joast pärivoolu on on kujunenud kuni 15 m sügavune järskude kallastega org, jõgi on siin kärestikuline. Krahv Benkendorfi poolt 1830. aastatel rajatud (hiljem Volkonskitele kuulunud) huvitava torniga Keila-Joa mõisa härrastemaja asub jõe idakaldal.