SUVI LAHEMAA RAHVUSPARGIS

Kirjeldus

Lahemaa rahvuspark saab 2022.aastal 51 aastaseks. Asutatud 1.juunil 1971. Park asub Põhja-Eestis ja hõlmab enda alla ligi 750km2. 

Reisikava

Väljasõit Tallinnast Vene Kultuurikeskuse eest (Mere pst. 5) kell 08.00

Kuusalu. Alevik, Harjumaa suurima valla keskus. 13.saj Püha Laurentsiuse kirik. Kirikus on olnud õpetajaks Eduard Ahrens. Ta on ka eesti keele lauseõpetuse ja grammatika rajaja (1863). Kiriku pastoraadi ees on tema mälestusmärk. Kuusalu keskväljakul on represseeritute mälestusmärgina anonüümne vihjetelefon , mis heliseb igal täistunnil. Kuusalu lähistel, Aru külas on sündimud helilooja Veljo Tormis.

Kolga. Alevikus asub 13.saj rüütlimäõis oma kõrvalhoonetega. Kolgas on sündinud maadluskuulsus, mitmekordne maailmameister Aleksander Aberg. Nõuka ajal oli siin Kahala sovhoosi keskus, sovhoos liideti 1989.a Kirovi nim. Kalurikolhoosiga (Kolga osakond)

Juminda poolsaar. Poolsaar on militaarse ajalooga. 1941. augustis toimus siis ohvriterohke merelahing, mille mälestuseks on mererannas mälestuskivi. Ka Vene vägede lahkumist 1993. augustis tähistab mälestuskivi. Leesil asub  Katariina kirik ja legendaarne külapood, mida peab praegu kohalik kogukond.

Loksa. Linn, kus elanikke umbes 2,5 tuhat. 19. saj lõpus rajati siia tellisetehas. Nõukogude ajal tuntud laevaremonditehas, mis tegutseb  praegugi.  On luteri kirik (19.saj Püha Neitsi Maarja) ja vana lasteaia baasil 2003. ehitatud vene õigeusu Kroonlinna püha õiglase Joanni kirik.

Suurpea. Militaarne pärand nõuka ajast. Sõjaväelinnak, otse merekaldal, siin asus suure mereväebaasi keskus ja elasid sõjaväelased. 1974. elas Suurpeal ligi 500 inimest, praegu napilt 100.

Pärispea poolsaar. Siin asub Purekkari neem, mandri Eesti põhjapoolseim punkt.. 1944.septembrist  läksid siit teele sajad paadipõgenikud, paljud neist uppusid. Mererannas on paadukujuline mälestusmärk.

Viinistu. Kaluriküla. Nõuka ajal oli Oktoobri nim kalurikolhoos, mis 1970.aastate lõpus liitus Kirovi nim kalurikolhoosiga (Võidu tee osakond).1998.tuli kodumaile Rootsist tagasi Jaan Manitski, kes 1943.a üheaastasena koos vanematega põgenes Soome. Jaan Manitski on loonud oma sünnikülast uue Viinistu: kunstimuuseum, kontserdisaal, hotell-restoran. Viinistu lähistel asub Mohni saar on ka Manitski omandis.

Käsmu. Kapteniküla, kuulus oma valgete majadega. Endises piirivalvekordonis asub meremuuseum. Meremuuseumis on põhjalik ülevaade  Ahto Valterist, kes 1930-te lõpul sooritas esimese eestlasena Eesti lipu all purjekaga ümbermaailmareisi. Küla kirdeosast saab 200 meetri kaugusel asuvale Kuradisaarele, kui on mõõn siis koguni kuiva jalaga. Käsmu on kuulus Viru folgi kohana, esimest korda 2008.aastal

Võsu. Alevik 420 elanikuga. Kuulus suvituskoht põhjarannikul, kolme km pikkune liivarand. Võsu ja Käsmu vahel kergtee, kus on ainulaadne paadikujuline vaateplatvorm. Võsu külje all Koolimäe külas asus Teatriliidu puhkekodu, kus puhanud paljud  kultuuritegelased: Georg Ots, Kaljo Kiisk, Juhan Viiding, Mikk Mikiver jpt Võsu rannas on mälestuspingid G.Otsale ja M. Mikiverile.

Vergi. Kaluriküla, kus rajati juba 1936.a korralik sadam. Nõuka ajal oli siin Gorki nim kalurikolhoos, mis 1980-tel liitus Kirovi kalurikolhoosiga. Sadamas on kaasaegne sadamahoone ja restoran. Vergis asub ka tuulepark.

Altja. Kaunis väikeküla. Kuulus on Mäekõrts, asutati 1875 Parma kõrtsu nime all. Külas taastatud võrgukuurid, üle Aljta jõe on rippsild. Suur külakiik, tuntud simmanite pidamise paik. Altja külast sai alguse 1987.a fosforiidikaevandamise protesti liikumine. Toomarahva talus  oli esimene koosolek

Võtame suuna Tallinna poole, kuhu jõuame 21.00 paiku

Hinnad

• Reisi hind täiskasvanule 50 EUR
• laps 0-5a reisib tasuta
• laps 6-11a reisib hinnaga 25 EUR

Hind sisaldab

• bussisõitu
• giiditeenust
• Viinistu muuseumi pileti
• Käsmu Meremuuseumi pileti

Lisatasu eest

lõunasöök  (hind 13 EUR)

Fotod Puhkaeestis kodulehelt, Carl-Marti Nisu, Kauri Kivipõld