SUVI LAHEMAA RAHVUSPARGIS

Kirjeldus

Lahemaa rahvuspark saab 2022.aastal 71.aastaseks. Asutatud 1.juunil 1971. Park asub Põhja-Eestis ja hõlmab enda alla ligi 750km2. Vaatame kuidas näeb välja pargi territoorium suvel. 

Reisikava

Väljasõit Tallinnast Mere puiesteelt Vene kultuurikeskuse eest kell 08.00

09.00 Kuusalu. Alevik, Harjumaa suurima valla keskus. 13.saj Püha Laurentsiuse kirik. Kirikus on olnud õpetajaks Eduard Ahrens. Ta on ka eesti keele lauseõpetuse ja grammatika rajaja (1863). Kiriku pastoraadi ees on tema mälestusmärk. Kuusalu keskväljakul on represseeritute mälestusmärgina anonüümne vihjetelefon , mis heliseb igal täistunnil. Kuusalu lähistel, Aru külas on sündimud helilooja Veljo Tormis.

10.00 Kolga. Alevikus asub 13.saj rüütlimäõis oma kõrvalhoonetega. Kolgas on sündinud maadluskuulsus, mitmekordne maailmameister Aleksander Aberg. Nõuka ajal oli siin Kahala sovhoosi keskus, sovhoos liideti 1989.a Kirovi nim. Kalurikolhoosiga (Kolga osakond)

11.00 Juminda poolsaar. Poolsaar on militaarse ajalooga. 1941. augustis toimus siis ohvriterohke merelahing, mille mälestuseks on mererannas mälestuskivi. Ka Vene vägede lahkumist 1993. augustis tähistab mälestuskivi. Leesil asub  Katariina kirik ja legendaarne külapood, mida peab praegu kohalik kogukond.

Loksa. Linn, kus elanikke umbes 2,5 tuhat. 19. saj lõpus rajati siia tellisetehas. Nõukogude ajal tuntud laevaremonditehas, mis tegutseb  praegugi.  On luteri kirik (19.saj Püha Neitsi Maarja) ja vana lasteaia baasil 2003. ehitatud vene õigeusu Kroonlinna püha õiglase Joanni kirik.

Suurpea. Militaarne pärand nõuka ajast. Sõjaväelinnak, otse merekaldal, siin asus suure mereväebaasi keskus ja elasid sõjaväelased. 1974. elas Suurpeal ligi 500 inimest, praegu napilt 100.

Pärispea poolsaar. Siin asub Purekkari neem, mandri Eesti põhjapoolseim punkt.. 1944.septembrist  läksid siit teele sajad paadipõgenikud, paljud neist uppusid. Mererannas on paadukujuline mälestusmärk.

12.30 Viinistu. Kaluriküla. Nõuka ajal oli Oktoobri nim kalurikolhoos, mis 1970.aastate lõpus liitus Kirovi nim kalurikolhoosiga (Võidu tee osakond).1998.tuli kodumaile Rootsist tagasi Jaan Manitski, kes 1943.a üheaastasena koos vanematega põgenes Soome. Jaan Manitski on loonud oma sünnikülast uue Viinistu: kunstimuuseum, kontserdisaal, hotell-restoran. Viinistu lähistel asub Mohni saar on ka Manitski omandis.

Vihasoo. Kuulus oma suviste noortelaagritega ja linnuvaatlustorniga. Külas asub ainulaadne,  1926st Pauna talu kalmistu, kus maetud 16 inimest. Selliste oma perede kalmistute rajamine oli möödunud sajandi esimesel poolel päris levinud.

15.00 Käsmu. Kapteniküla, kuulus oma valgete majadega. Endises piirivalvekordonis asub meremuuseum. Meremuuseumis on põhjalik ülevaade  Ahto Valterist, kes 1930-te lõpul sooritas esimese eestlasena Eesti lipu all purjekaga ümbermaailmareisi. Küla kirdeosast saab 200 meetri kaugusel asuvale Kuradisaarele, kui on mõõn siis koguni kuiva jalaga. Käsmu on kuulus Viru folgi kohana, esimest korda 2008.aastal

Võsu. Alevik 420 elanikuga. Kuulus suvituskoht põhjarannikul, kolme km pikkune liivarand. Võsu ja Käsmu vahel kergtee, kus on ainulaadne paadikujuline vaateplatvorm. Võsu külje all Koolimäe külas asus Teatriliidu puhkekodu, kus puhanud paljud  kultuuritegelased: Georg Ots, Kaljo Kiisk, Juhan Viiding, Mikk Mikiver jpt Võsu rannas on mälestuspingid G.Otsale ja M. Mikiverile.

Vergi. Kaluriküla, kus rajati juba 1936.a korralik sadam. Nõuka ajal oli siin Gorki nim kalurikolhoos, mis 1980-tel liitus Kirovi kalurikolhoosiga. Sadamas on kaasaegne sadamahoone ja restoran. Vergis asub ka tuulepark.

Altja. Kaunis väikeküla. Kuulus on Mäekõrts, asutati 1875 Parma kõrtsu nime all. Külas taastatud võrgukuurid, üle Aljta jõe on rippsild. Suur külakiik, tuntud simmanite pidamise paik. Altja külast sai alguse 1987.a fosforiidikaevandamise protesti liikumine. Toomarahva talus  oli esimene koosolek

Oandu. Küla Sagadi mõisa lähistel, kus asub RMK looduskeskus. Külast voolab läbi Altja jõgi. Oandust algab läbi Eesti kulgev 373 km pikkune 2012.a rajatud matkarada Iklasse. Seda saab läbida nii jalgsi kui rattaga

17.30 Ilumäe. Küla Palmse mõisa lähistel. Tuntud oma kiriku ja pisikalmistu poolest. Külas on nägus pruunist graniidist vabadussammas. Samuti allikas ja hiie niinepuu.  Ilumäe kalmistule on maetud Edgar Tõnurist, isamaaline ja aateline Eesti NSV riigitegelane. Tänu tema visadusele ja oskustele saigi 1971.a loodud Lahemaa rahvuspark, esimene Nõukogude Liidus.

Uusküla. Ilumäest mitte kaugel asuv kohake. Siin, Klaukse talus sündis 1877.a pedagoog ja haridustegelane Jakob Westholm, kelle õpilane oli ka Jaan Kross. Mälestustest sündis romaan „Wikmani poisid“ ja hiljem menukas telefilm. Klaukse talu õuele püstitati Jakob Westholmile 2019.a mälestuskivi. J.Westholm on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.

19.00 Viitna. Maastikukaitseala koos kolme Viitna järvega (Pikkjärv, Linajärv, Nabudi). Esialgu oli Lahemaa rahuspargi keskus Viitnal. Praegu asub keskus Palmse mõisas, kuhu see viidi Edgar Tõnuristi ettepanekul. Legendaarne Viitna kõrts. Ehitati 1798-1802. Praktiliselt pidevalt tegutsenud. 1989 ränk põleng. Kõrtsihoone taastati 1993.

Võtame suuna tallinna poole, kuhu jõuame paiku 21.00

Hinnad

• Reisi hind täiskasvanule 50 EUR
• laps 0-5a reisib tasuta
• laps 6-11a reisib hinnaga 25 EUR

Hind sisaldab

• bussisõitu
• giiditeenust
• Viinistu muuseumi pileti
• Käsmu Meremuuseumi pileti

Lisatasu eest

lõunasöök  (hind 12 EUR)

Fotod Puhkaeestis kodulehelt, Carl-Marti Nisu, Kauri Kivipõld