Tšehhi Vabariik

Riigikord: vabariik

Pealinn: Praha (1 205 000 elanikku)

Pindala: 78 866 km²

Rahvaarv: 10 280 000 (1999)

Riigikeel: tšehhi keel

Rahaühik: Tšehhi kroon (1 kroon = 100 halerit)

Rahvuspüha: 28. oktoober (iseseisvuspäev)

Rahvastik: tšehhid (81,2%), moraavlased (13,2%), slovakid (3,1%), poolakad, sakslased, ungarlased, mustlased (2,5%)

Usk: katoliiklased (39%), protestandid (2,5%), hussiidid (1,7%), muud (16,9%)

Linnaelanikke: 66%

Keskmine eluiga: 74 aastat

Tööpuudus: 5,2%

Kesk-Euroopas paiknev riik tekkis Esimese maailmasõja järel, pärast Teist maailmasõda muutus see kahest vabariigist koosnevaks föderatsiooniks - Tšehhoslovakkiaks. Rahvahääletuse põhjal eraldusid 1993 a. Tšehhi ja Slovakkia iseseisvateks riikideks.

Riigi lääneosa hõlmab Tšehhi massiiv, idaosa Tšehhi-Moraavia nõgu ja samanimeline kõrgustik, nendest põhja pool kerkib Maagimäestik, lõunas Tšehhi mets, Šumava ja Sudeedid, mille ühes osas, Krkonošes, paikneb maa kõrgeim tipp Snĕžka (1608 m). Maa idaossa ulatuvad Lääne-Karpaadid.

Maavarasid on rikkalikult (pruun- ja kivisüsi, kaoliin, tsingi-, vase- ja uraanimaak, nafta, maagaas, klaasiliiv). Tööstuse traditsioonid ulatuvad Austria-Ungari monarhia aegadesse, kui Tšehhi oli impeeriumi tööstuskoda. Väga pika traditsiooniga on klaasi- ning portselanitööstus, tekstiili- (lina töötlemine) ning mööblitootmine. Tšehhi tööstuse selgrooks on masinatööstus (sõidukid, metallurgiatööstuse sisseseade, vedurid, põllumajandusmasinad), mille aluseks on metallurgia.

Kõrgelt arenenud põllumajandus rahuldab suures osas toiduainete vajaduse. Kasvatatakse põhiliselt nisu, suhkrupeeti, kartulit, humalat, õlleotra ning puuvilju, mäestikualadel põhiliselt söödateravilja. Metsad kindlustavad puiduga mööbli- ning pliiatsitootmise. Ravivett kasutavad kuurordid (Karlovy Vary, Mariánské Lážnĕ, Františkovy Láznĕ) meelitavad siia palju puhkajaid.

Näita reise