Pürenee (Ibeeria poolsaar)

Edela-Euroopas asetsevat Pürenee poolsaart eraldab mandrist kitsal maakaelal kõrguv Pürenee mäestik. Poolsaare lõunatippu lahutab Aafrika rannikust vaid 14 km laiune Gibraltari väin. Poolsaare südamiku moodustab Meseta kiltmaa. Mandrilise kliimaga, lage, keskmiselt 700-800 m kõrgune, jõgede poolt liigestatud platoo on kaetud keskaegkonna ja uusaegkonna setetega. Edela-kirde suunalised Kesk-Kordiljeerid jaotavad Meseta kaheks osaks. Põhjapoolne osa, Vana-Kastiilia lavamaa, on kõrgem ja kuivem, kuid orgude poolt sama tihedalt liigestatud kui lõunapoolne, Uus-Kastiilia lavamaa. Mesetat piirab põhjast kõrge Kantaabria mäestik, kagust ja lõunast Andaluusia mäestik. Kirdes asuv Ebro org on suletud Pürenee, Ibeeria ja Kataloonia mäestike vahele, viimane eraldab orgu Vahemerest Sierra Morenast lõunas on Andaluusia madalik. Kõige kõrgemad on lõuna- ja kirdeosas paiknevad noored Andaluusia ja Pürenee mäestikud. Kõrgeim tipp on Andaluusia mäestiku sisemises, Sierra Nevada massiivis paiknev Mulhacén (3478 m). Ka Püreneedes ulatuvad mitmed tipud üle 3000 m.

Poolsaare siseosa kliima on mandriline, põhjaosas esineb merelisi, idas aga Vahemerelisi tunnuseid. Metsi leidub ainult kõrgemal mägedes, madalamal levib igihaljas okkaline võsa – makja.

Hispaania

Hispaania Kuningriik

Reino de Espaňa (hispaania k)

Riigikord: konstitutsionaalne monarhia

Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku)

Pindala: 504 782 km2 Jaotus: 17 autonoomset piirkonda, mida hüütakse comunidades autónomas

Rahvaarv: 39 167 000 (1999)

Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest / km2

Riigikeel: hispaania

Rahaühik: euro (1 euro = 100 eurosenti)

Riiklikud pühad:

• Aňo Nuevo (uusaasta) 1. jaanuar
• Dia de los Reyes (kolmekuningapäev) 6. jaanuar
• Jueves Santo (suur neljapäev) märts/aprill
• Viernes Santo (suur reede) märts/aprill
• Dia de Pascua (2. lihavõttepüha) märts/aprill)
• Dia del Trabajo (töö püha) 1 mai
• Asunción (taevaminekupüha) 15. august
• Dia de Hispanidad (rahvuspüha, Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492) 12. oktoober
• Todos los Santos (kõigi pühakute päev) 1. november
• Dia de Constitución (konstitutsioonipüha) 6. detsember
• Inmaculada Concepción (patuta eostumine) 8. detsember
• Navidad (1. jõulupüha) 25. detsember

Rahvastik: Kastiilia hispaanlased (72,3%), katalaanid (16,3%), galeegid (8,1%), baskid (2,3%), muud (1%)

Religioon: katoliiklased (96%), muud – muhameedlased, luterlased jne (4%)

Linnaelanikke: 76,5%

Keskmine eluiga: 77 aastat

Kirjaoskamatus: 4,6%

Tööpuudus: 20%

Pürenee poolsaarest viit kuuendikku hõlmava riigi keskosa hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, mille jaotavad kaheks osaks Kesk-Kordiljeerid. Poolsaare kõrgeim tipp on Sierra Nevadas kõrguv Mulhacén (3478 m), riigi kõrgeim aga Kanaari saartel paiknev Pico de Teide (3718 m). Peale Kanaari saarte kuuluvad riigile ka Baleaarid. Suurte geograafiliste avastusretkede ajal oli Hispaania hiiglasliku koloniaalimpeeriumi keskuseks, kuid asumaadest saadud hüvesid ja tulusid ei osatud vajalikul määral ära kasutada. Märkimisväärsetes kogustes kaevandatakse värviliste metallide maake, uraani- ja rauamaaki ning elavhõbedat. Peamiseks energiaallikaks on omamaine kivisüsi, tähtis osa on ka tuuma- ja hüdroelektrijaamadel. Üha tähtsamat osa etendavad majanduses tekstiili-, auto- ja elektroonikatööstus. Tööpuuduse tõttu suunduvad paljud hispaanlased võõrtöölistena Prantsusmaale ja Saksamaale. Põllumajandusel on riigi majanduses väga tähtis osa. Niisutuseta alade peamised kultuurid on nisu, oder ja kaunviljad, niisutatavatel aladel kasvatatakse tsitrusvilju, viinamarju, oliive. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba- ja kitsekarjade kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste.

Transport

Hispaania piirkondade pealinnu ja saari ühendavad lennuliinid ning Madridi ja Barcelona vahel toimib süstikühendus. TALGO ja AVE kiirrongid sõidavad paljude provintsilinnade vahel, lisaks veel regionaalsed ja kohalikud raudteevõrgud. Mõnedel autoteedel sõitmise eest tuleb maksta tasu, ent neil pääseb ka kiiresti edasi. Teised teed varieeruvad kaasaegsetest maanteedest maaliliste, kuid sageli künklike külavaheteedeni. Baleaari ja Kanaari saari ühendab maismaaga korrapärane praamiliiklus.

Hispaania eluviis

Selle äärmiselt kirju riigi elanikel on vähe ühist pealeloomupärase seltsivuse ja elavuse. Tavaliselt kulub hispaanlastel elunautimisele sama palju energiat kui tööle. Stereotüüpne "maňana", "jäta kõik homseks" on väljamõeldis, ent aeg on Hispaanias paindlik ja voolav ning paljud inimesed sobitavad pigem tööd seltsielu nõudmistega, kui lasevad kellal ennast valitseda. Päev on Hispaanias pikk ning tihtipeale kihavad linnatänavad elust ka kesköö ja koidu vahel. Hispaanlased on väga seltskondlikud. Paljudes paikades lähevad inimesed õhtuti ikka paseo´le, nii et tänavad on jalutajaid täis. Süüakse alati üheskoos ning suured sõpruskonnad kohtuvad tihti õhtusöögi ajal. Pole ime, et Hispaanias on inimese kohta rohkem baare ja restorane kui üheski teises riigis.

Hispaania ühiskonna selgrooks on tugev perekond – enamikul hispaanlastest on perekond elus esikohal. Kolm põlvkonda elavad sama katuse all või vähemasti näevad teineteist sageli. Hispaanias jumaldatakse lapsi ning seepärast omistatakse haridusele suurt tähtsust.

Katoliiklus on Hispaania ühiskonna määravaks mõjuriks, ehkki nooremate inimeste seas on kirikuskäimine oluliselt vähenenud. Pühakute pilte võib näha poodides, baarides ja veoautode kabiinides. Kirikupühadel peetakse lugematuid traditsioonilisi fiesta´sid, mida kaasaegses Hispaanias endiselt tähistatakse.